Soojusenergia

Koeru aleviku  kaugküttepiirkond

Koeru alevikus annab sooja kaks katlamaja. Põhi katlamaja kasutab toorainena hakkepuitu ja on ehitatud 2012 aastal, reservkatlamaja töötab põlevkiviõli baasil.  2012. aastal koos hakkepuidul töötava katlamaja ehitusega rekonstrueeriti ka soojustorustik. Osa investeeringu maksumusest on toetusena aidanud maksta ka Euroopa Regionaalarengu Fond.Koeru aleviku kaugkütte võrgule on antud „Tõhus kaugkütte“ märgis (Märgis lisana kaasas, palun lisada juurde)

Imavere küla kaugküttepiirkond

Imavere küla kütab soojaks Soojuse tee 1 asuv 2019. aastal paigaldatud hakkepuidul töötav katel. Klientideks on Korteriühitud, Kohaliku omavalitsuse asutused ja kauplused Viljandi maantee ääres. Enamik soojustorustikust on rekonstrueeritud ja Imavere kaugküttepiirkond on saanud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingult „Tõhus Kaugküte“ märgise (Märgis lisana kaasas, palun lisada juurde)

Järva- Jaani alevi lõunapiirkonna kaugküttepiirkond

Järva-Jaani alev jaguneb kaheks kaugküttepiirkonnaks: Põhja ja lõuna. Põhjapiirkonda teenindab AS E-Piim Tootmine. Lõunapiirkond on Järva Haldus AS teenindada. Võrk on hetkel veel vana. Sooja toodetakse 1MW põlevkiviõli baasil töötava  2006 aasta katlaga. Oleme projekteerinud uue kaugküttetorustiku ja pelletiküttel katlamaja, kuid hetkel ootame võimalust saada Euroopa toetusfondidest investeeringuks toetust.

Aravete aleviku kaugküttepiirkond

Järva Haldus AS alustas Aravete alevikus soojatootmise ja edastusega 2018. aasta sügisel. Vanakatlamaja oli väga halvas seisus ning otsustasime, et klientidele tagada tarnekindlus, rendime töökorras konteinerkatlamaja. Olime teadlikud ka soojustorustiku väga halvast seisundist ja alustasime koheselt nende renoveerimise võimaluste otsimisega. 2020. aasta suvel toimus soojustorustiku renoveerimine, mille käigus kadusid vanad maapealsed torud ning peale tarnekindluse saida elanikud ka ilusama aleviku.

Osaliselt edastab võrku sooja Aravete Biogaas OÜ. Puudu jääva osa kütame juurde põlevkiviõlil töötava katlamajaga.