Vee hind
Veevarustuse ning heitvee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnad AS Järva Haldus teeninduspiirkonnas alates 1. jaanuar 2018
Koeru alevik, Vao küla, Kalitsa küla, Ervita küla, Vahuküla
Tasu võetud vee eest 0,92 €/m3
Tasu heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,44 €/m3
Abonementtasud veele vastavalt veemõõtjale on järgmised:
kuni 1,6 m³/h 0,64 €/kuus
1,7 kuni 2,5 m³/h 2,56 €/kuus
2,6 kuni 6,3 m³/h 6,39 €/kuus
üle 6,3 m³/h 6,39€/kuus + 0,19 € iga m3/ h, mis on üle 6,3m³/h
Abonementtasu määrad heitveele on samad, mis veelegi.
Järva-Jaani alevik, Karinu
Tasu võetud vee eest 0,85 Eur/m3
Tasu heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,79 Eur/m3
Albu, Ahula, Kaalepi, Seidla
Tasu võetud vee eest 1,45 Eur/m3
Tasu heitvee ärajuhtimise ja puhastamis eest 2,30 Eur/m3
Abonomenttasu 0,70 eur vesi ja 0,70 eur kanal
*** Hindadele lisandub käibemaks seadusega kehtestatud suuruses.
Hinnad on kehtestatud vastavalt Keskkonnaministri 25.09.2015 käskkirja nr 844 ja Järva Vallavalitsuse määrusele
www.riigiteataja.ee/akt/426062018005
Veehinna kujunemine
Veeteenuse hind sisaldab tasu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest. Veeteenuse hind kujuneb teenuse osutamiseks vajalike kulude alusel, milleks võivad olla põhjendatud tegevuskulud, keskkonnanõue, investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täimise kulud ning kapitalikulu. Lisaks sisaldub hinnas vee-ettevõtja põhjendatud tulukus. Hinda mõjutav tegus on ka müügimaht, mis omakorda sõltub tarbijate poolt tarbitava teenuse mahust. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda kontrollib ja kooskõlastab Konkurentsiamet.
Täpset infot vee hinna kujunemise kohta saab Konkurentiameti kodulehelt.
Info seisvast veest põhjustatud terviseriskide vähendamiseks
Mikroorganismide arvukust joogivees mõjutavad nii torustikus oleva vee temperatuur kui ka vee kasutamine – suvel hakkavad mikroorganismid vähese veetarbimise tulemusel kiiremini kasvama kui talvel.
Kui veetarbimisse tekib paus, jääb vesi torustikus seisma. Seisev vesi tekitab bakteritele soodsa kasvukeskkonna ning seetõttu moodustub majapidamisse paigaldatud filtrile biokile, kus võivad hakata arenema muuhulgas tervisele ohtlikud bakterid. Veekvaliteedi halvenemise võib tingida ka vana filtrielement.
Seetõttu on oluline, kui veetarbimist pole mõningate päevade jooksul toimunud, lasta esmalt veel kraanist voolata. Eriti oluline on seda teha suvisel ajal. Samuti on vajalik jälgida, et veefiltri filterelement saaks regulaarselt vahetatud.
Täpsemat infot saab siit ja siit.
Info veevarustussüsteemi riskihindamise kohta
Alates 2017. aasta oktoobrist on joogiveekäitlejatel võimalus kontrollida joogivee kvaliteeti riskipõhiselt ning vee kvaliteediprobleeme paremini ennetada. Riskihinnang peab käsitlema võimalikke ohtusid joogiveele kogu ahela ulatuses vee võtust kraanini ning võtab arvesse ka joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude vee kvaliteeti. Riskihinnang peab põhinema riskihindamise üldpõhimõtetel, mis on sätestatud selliste rahvusvaheliste standarditega seoses nagu EVS-EN 15975-2 „Joogiveega varustamise turvalisus. Riski- ja kriisijuhtimise juhised.”
Tulenevalt veeseaduse §-i 853 lõikest 2 kehtestab veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. 14. märtsi 2023 seisuga minister vastavat määrust kehtestanud ei ole. Sellest tulenevalt avaldame täpsema info pärast ministri poolt määruse kehtestamist ja pärast vee-ettevõtja poolt riskihindamise läbiviimist.